teisipäev, 8. märts 2016

Roosakarva unistus



Kas unistada väikselt või unistada suurelt? Kellel on üldse õigust öelda, millised võivad meie unistused olla. Kui ei unista, siis ei pruugi edasiminekut olla, samas ka suurelt unistades ei pruugi kuhugi jõuda. Samas on küllalt näiteid, kus julgelt unistajaid saadab edu, meie areng on toimunud läbi unistuste. Ma hakkasin mõtlema, et miks me üldse unistame, miks me lihtsalt ei tee seda mida soovime, kas tõesti on selle taga alalhoiuinstinkt või kartus põruda. Olen alati mõelnud, et me võiksime positiivsemad olla ja olla ka teiste ideede osas toetavamad, sest see paneb inimestel silmad särama. Kui sa tegeled asjadega, mis ei tiivusta, siis aeg venib ja sa ei pruugi mitte kuhugi jõuda. Ütleme nii, et unistusi on erinevaid, nii isiklikku kui ka materiaalsemat laadi. Lotovõidust oleme me kõik unistanud kuid selle tõenäosus on väike, samas kui sa piletit ei osta, siis polegi lootust võita.

Kas sa töötad oma unistuste töökohal või oled sa üldse mõelnud, kas sa töötad enda soovitud erialal? Või oleme muutunud kalkuleerivamaks, kus kindel sissetulek on olulisem. Kas üldse kõigil on võimalus seda valikut teha kui muu elu tuleb vahele? Aga lohutuseks võib öelda, et elu ei ole kinnitallatud rada, mida sa järgima pead, vahel võib silmad lahti teha ja julguse kokku võtta, et oma unistuste elu elada. Maailmast saaks parem koht kui inimesed teeksid tööd, mis neile meeldib. Tööga seoses peaksid inimesed kindlasti ka seda tajuma, et mingi aja tagant tulekski töökohta vahetada, sest inimene jääb arengus muidu seisma. Motiveeritud töötaja on kõrgelt hinnatud ja inimene võiks eelkõige ennast hinnata.

Materiaalsed unistused on sellised, mida võidakse kas üle-või alatähtsustada. Loomulikult teatud osas on materiaalne kindlustunne oluline, et toime tulla kuid naabrist parem mentaliteet on see, mis meie suhteid lõhub. Oma kodu on see unistus, mis on meil enamikel olnud ja kuigi kahjuks soetame selle tihti pangalaenu abil, mis loob kindlustunde hoopis pangale, Ütleme nii, et tühi kodu ei ole tegelikult mitte ühegi inimese unistus, kodu loovad seal olevad inimesed ja seetõttu need neli seina võivad aja jooksul asukohta vahetada, nii ei tasu neljast seinast kinni hoida vaid hoida tuleb kinni inimestest, kes loovad osake meist endast.

Ideaalsest kaaslasest ei tasu näiteks unistada, sest kas te julgete ise öelda, et olete ideaalne? Need kiiksud ja huvitavad iseloomuomadused teevad inimestest need, kellega on lõbus ja tore koos olla, nii et unistades kaaslasest ei tasu oodata rüütlit valgel hobusel vaid lihast ja luust inimest, kes sul silma särama paneks. Igatahes need roosad unistused ei tee kellelegi liiga ja kui oma unistustesse väga uskuda ja selle nimel vaeva näha, siis miks need täide ei peaks minema.

Unistamine lõppeb alles teekonna lõpus.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar