Miski

Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Täna on minu mõtetes inimesed minu ümber. Kas olete tajunud mõtet, kus ütlete endale, et saad usaldada ja toetuda üksnes iseendale. Osaliselt see mõte vastabki tõele kuid päris rasketel aegadel sa näed, kes on siirad ja abivalmid. Need olukorrad panevad mõtlema sõpruse väärtuse üle. Ma olen seltsiv inimene olnud kuid huvitaval kombel pean ma väga väheseid oma sõpradeks. Ja ma ei kurdagi, sest ma tajun seda, et päevas on 24 tundi ja pigem kulutan oma aega vähestele inimestele kuid teen seda kvaliteetselt.

Mis on sõprus, mis armastus? Kas need ei ole mitte ühe mündi kaks külge, kus me sildistame sama tunnet erinevate siltidega. Kirg ei ole ju armastus, sest see on mööduv kuid mis eristab sõprust armastusest? Kas selleks on see kõnekäänus kõlav "miski", mis eristab inimesed kellega me soovime lihtsalt sõbrad olla ja need, kellega tahame oma elu jagada. Mille alusel me tunneme selle "miski" ära, kas see tugineb millelgi, mis on tajutav või miski, mida me kunagi tajuda ei saa? Pean siin silmas seda, et ühel juhul tuleb tunne sügavalt seest või on seal mängus muud tegurid, mida teaduslikult saab seletada. Aga tegelikult ei omagi see mingit tähtsust, sest kaine mõistus seejuures niikuinii ei aita valikuid teha. Aga sõpruse juurde tagasi tulles...sõber pead sa olema oma kaaslasele, vanematele, perekonnaliikmetele, sest kõik suhted põhinevad algselt sõprusel. Sõprust saame määratleda ju samuti usalduse, hoolivuse ja teiste taoliste tegurite järgi. Sõber on see, kes ei pruugi su lähedal olla kuid sa tead, et kui sa vajad neid, siis on nad olemas.

Lõpetuseks meeldetuletuseks:
http://peaasi.ee/kuidas-olla-hea-sober/

M.